Tööriistad ja mida esimesena osta.

Üks kiire teade ennem kui ma alustan. Ma tegin selle postituse pildid GoPro Hero 6 Black kaameraga (varasemad on tehtud iPhone SE kaameraga). Kindlasti on sellel postitusel pildikvaliteet ehk veidi kehvem. Ma harjutan veidikene veel sellega kätt ja vaatame mis tulemusi ma sealt välja saan.

Nii, eelmise osa lõpetasin ma mõttega, et sooviksin rääkida veidi laiemalt probleemidest või küsimustest mis alustades võivad tekkida. Kui ma esimese 3D printeri endale tellisin, siis ma suundusin poodi endale kokku ostma tööriistu ja tarvikuid mida ma arvasin, et kohe esimesel päeval vaja läheb. Kokku sai päris korralik sahtlitäis kraami millest alguses vajalikumad on siiski paar-kolm-neli asja. Ülejäänud ostud saab järgnevate kuude peale ära hajutada, nii jääb sulle rohkem raha selle vinge niidi ostmiseks mida sa poes nägid 🙂 .

Alustame kõigepealt põhikolmikust: pahtlilabidas, lõiketangid ja pintsetid. Need, ja olenevalt printerist ka maalriteip, on miinimumasjad mida sul alustamisel tarvis on. Ülejäänud asju saab improviseerida (näiteks lehtkaliibri asemel kasutada paberit või visiitkaarti jms). Nendest kolmest asjast esimene, ehk siis pahtlilabidas, on vähemalt nendel printeritel mida mina olen ostnud ka kaasas olnud.

Pahtlilabidas ja lehtkaliibrid.
Pealamp ja kahte tüüpi tangid.
Skalpell, liim, nihkkaliiber ja pintsetid.

Pahtlilabidat peaks vaatama küllaltki terava äärega, ta ei pea olema kole lai. Terav äär aitab paremini pääseda detaili ja printimisaluse vahele selleks, et detail sealt lahti kangutada. See ca. 5cm laiuse otsaga labidas on minu arvates täiesti piisav. Peaasi, et oleks kvaliteetne. Ostmisel jälgi, et äär oleks sirge.

Teine vajaminev asi on lõiketangid. Mina ostsin endale sellised, aga sobivad kõik millel oleks võimalikult kleenuke lõiketera. Sellistega pääseb ka üsna väikestesse urgudesse tugimaterjali eemaldama või muid puhastustöid tegema.

Ja kolmas esmavajalik oleks minu kogemust arvestades pintsetid. Minu valik oli need. Kui alustad printimistööga, siis hotend’i kuumenedes imbub otsikust välja ka sulanud niiti. Isegi kui kasutad printimistööl mingit otsiku pühkimismeetodit (näiteks printer valmistab printimistöö ette nii, et prindib mõnemillimeetrise ringi ennem objekti printima asumist), siis võib väljaimbunud materjal ikkagi otsiku külge jääda ja hiljem keset printimist detailile kukkuda. Lisaks, mõni printeritootja kasutab mingil põhjusel micro sd kaarte mida võib olla üsna raske printerist sõrmedega eemaldada.

Kõik muu mis ülemistel piltidel näed on see mida kannatab pigem hiljem osta. Siiski, sellel artiklil oleks väike mõte kui ma ei räägiks milleks neid vaja on.

Alustame esimesest pildist ja seal olevast lehtkaliibrist. Sellistel printeritel millel on vaja printimisalust käsitsi reguleerida (näiteks minu Wanhao i3 PLUS) saab printimisotsiku ja aluse vahet mõõta ka paberilehte või visiitkaarti kasutades. Siiski ma ise eelistan lehtkaliibrit, sellel on 0.1mm mõõteleht küljes. Kogemusega muidugi tuleb ka tunnetus ja olen kuulnud, et nii mõnigi oskab juba siis silma järgi reguleerida. Ikkagi, mina eelistan lehtkaliibrit 🙂 .

Teisel pildil on pealamp. Tegelikult sobib ükskõik milline tugev taskulamp aga kuna printeriga jännates läheb tihti vaja mõlemat kätt, siis üks korralik pealamp on päästja. Ei ole ka esmavajalike asjade nimekirjas aga leiab siiski tihedat kasutust printimistöö ja selle kvaliteedi kontrollimisel, printeri häälestamisel või parandamisel jms toimetuste juures.

Samal pildil on pika nokaga näpitsad. Ise netist nõu otsides olen ma näinud üsna tihti, et need on “must have” aga reaalselt ma ise kasutan neid üsna vähe. Tavaliselt võtan nad sahtlist välja kui on vaja eemaldada suur jupp tugimatejrali või mõne toruja detaili sügavustest midagi vaja kätte saada või mutrite kinnihoidmiseks kui ei viitsi mutrivõtit otsida 😀 . Ma olen enamuse tugimaterjali eemaldamisest teinud ära lõiketangidega. Nii, et need pikknokad on küll vajalikud aga mitte esmavajalikud.

Üks asi millest ma väga kiirelt üle käin on skalpell. See on ka selline asi mis võib olemas olla aga ilma milleta saab ka hakkama. Pigem esimesena soovitan osta korralik viilide komplekt või valiku erineva karedusega liivapabereid (220 ja 600 näiteks).

Kui prindid maalriteibi peal, siis võib sul teinekord ära kuluda ka üks korraliku suurusega liimipulk. Miks, sellest räägin siis kui jõuame maalriteibini.

Viimase tööriistana kirjutan ma nihkkaliibrist. See on selline tööriist mida sul on alles siis kindlasti vaja kui sa hakkad ise asju projekteerima. Muul juhul ta väga kasutust ei leia. See kas võtta elektrooniline või mehaaniline on täitsa sinu enda otsus. Peaasi, et oleks kvaliteetne.

Edasi vaata juba ise mida sa ära kasutad. Ma olen ostnud puuride komplekti, M3 ja M4 mutreid/seibe/polte, väiksemaid kruve, spordipoest rulalaagreid…

Selles osas viimasena räägin ma maalriteibist. Kui oled ise omal käel 3D printimise kohta uurinud, siis sa oled kindlasti kuulnud sellist asja nagu “blue painters tape” ehk siis emakeeli sinine maalriteip. Tootjaks sel tavaliselt selline firma nagu 3M. Meie poodides seda väga ei liigu, vähemalt ma ise pole seni peale sattunud. Meil on poodides tavaliselt kollast või helekollast. Ja nende tekstuur on ka küllaltki varieeruv. 3M teibi puhul on mul silma jäänud, et see on küllaltki “krobeline”, kui kasutada parema väljendi leidmiseni sellist sõna. Meie kollased tunduvad veidi libedamad. Ahjaa, see ka veel, et näiteks ebayst otsides olen mingi hetk märganud, et ostes “3M painters tape” saab selle isegi kolmandiku võrra odavamalt kui ostes “3d printing blue tape”. Vot sulle siis 🙂 .

Tagasi tulles teema juurde. Kuna ma ei teadnud alguses kui palju mul seda teipi kuluda võib või kas meie kollane ka sobib, siis ma ise 3M teipi netist ei tellinud.

Kollane maalriteip

Jällegi, netis ringi uurides ei saanud ma väga palju infot selle kohta milline see teip omadustelt täpsemalt olema peaks. Aga vastus, et kas kollane teip ka sobib, on jah. Väikese tärniga selle järel. Nagu ma ütlesin, siis ehituspoodides on neid teipe erinevate pinnakaredustega. Valima peaks sellise mis on veidi mati läikega. Umbes nagu õhemal joonistusblokipaberil. Pildil on 5cm laiune kes-teab-kui-pikk rull tesa tootja teipi. Esimene rull seda sama teipi pidas mul mõõduka printimise juures vastu üle poole aasta. Valima peaks seda teipi printimisaluse suuruse järgi. Näiteks minu Da Vinci printeri alus on 15x15cm, sellisel juhul on väga mugav kasutada 5cm laiust rulli. Väiksemad võivad küll olla odavamad aga seda tõesti ei kulu nii palju. Palju oleneb ka sinu printeri häälestusest aga selle tesa teibiga saab väga edukalt printida PLA’d ja PETG’d. PETG puhul võiks kindluse mõttes määrida ka teip kokku selle sama eelmainitud liimipulgaga. Piisab täitsa õhukesest ühekordsest kihist. Umbes samapalju nagu liimiksid kahte paberit kokku. Sellisel puhul nakkub PETG teibiga paremini. Üks negatiivne asi on liimipulga kasutamisel see, et kui ta on teibil piisavalt pikalt olnud, siis teibi eemaldamisel on printer kuiva liimi “kõõma” täis.

Need teemad oleks siis selleks korraks kõik. Jätkame uutega järgmises artiklis.

Maario


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.