3D printimise kasutusvõimalused majapidamises

Lisaks kõvale külmale tuli täna öösel ka mõnevõrra rohkem lund taevast alla. See tähendas jälle seda, et vaja labidas kätte võtta ja hoov puhtaks pühkida. Soojad riided selga ja saigi mindud lund lükkama. Liigne agarus on ogarus. Suures lumelükkamise tuhinas õnnestus mul ära lõhkuda labida käepide. Ma ei mäleta palju see labidas ise võis maksta. See ei olnud just kõige kallim mudel aga milleks hakata uut labidat ostma kui kodus on 3D printer.

Sedaviisi ta elu lõppes.

Kruvisin käepideme varre küljest lahti, otsisin sahtlist välja nihiku (nihkkaliiber pikemalt) ja tegin lahti Fusion 360 ja hakkasin uut käepidet joonestama. Ma rohkemat sellest ei mõelnud aga naisel tekkis väga hea idee, et sellest juhtumist võiks teha ka postituse. Noh, et milleks saab kodus kasutada 3D printereid (juhul kui keegi otsib head põhjust mida ostusoovi korral oma elukaaslasele põhjuseks öelda 🙂 ). Majapidamisse saab teha loomulikult ka muid asju kui labidatele käepidemeid. Näiteks prügikastile hinged katkiläinute asemel, kohvipuru doseerimiseks lusikas (PETG on täitsa kõlbulik materjal selleks), võrgukettaserverile kõvakettaraami, ehete- ja tarvikute karpe jpm.

Ma ei näita seekord joonestamisprotsessi. Käepideme tegemine ei olnud küll väga keerukas aga esimeseks selliseks juhendiks ma teda jätta ei tahaks. Tuleme kunagi tulevikus kindlasti selle juurde veel tagasi.

Ühesõnaga jah, hakkasin ma siis seda käepidet Fusionis joonestama. Mõtlesin, et ma ei tahaks seda teha päris üks ühele vanaga. Hea meelega teeks ta lihtsamaks ja lollikindlamaks. Sellise töö puhul on hea see, et joonestada on võimalik mitut viisi mõnda asja. Ei ole otseselt valet või õiget, kui siis lihtsam või raskem moodus. 15-20 minutit tööd ja lõpptulemus on all pildil näha.

Fusion 360 parim.

Kasutasin tema tegemisel ka paari uut võtet. Demoprinti temast otsustasin mitte teha. Demoprint või mustand on nagu nimigi vihjab kiire, teinekord madalama kvaliteediga print. Tavaliselt siis kasutatakse ka odavamat või lihtsamini prinditavat niiti. Demo tegemine on selleks, et näha kas prinditud asi ka töötaks. Minu puhul näiteks see, et kas augud klapivad, käes saab hoida, mugavus jms.

Selle artikli kirjutamise ajal ta veel hoolega prindib. Töö kestvuseks ennustati kuskil 11 tundi. Kasutasin küll 0.3mm kihikõrgust aga kiirused hoidsin küllaltki madalad.

Aga selline ta välja tuligi printerist lõpuks kell 2 öösel. Pean ütlema, et Colorfabb’i 2.2kg economy rull PETG’d on üllatavalt hea materjal. Peale vaadates ei ole kihte õieti nähagi. Ma printisin 250 kraadiga, siis jäi talle ka selline ilus läikiv lõpptulemus. Kuskil 235-240 kraadi juures peaks ta tulema natuke tuhmim.

Lumelabida vars prindituna.

Paigaldamisel keerasin ühe kihi isoleerteipi ümber labida varre, et ta paremini paigal püsiks. Omale kohale sobis ta ilusti. Ka käes oli küllaltki mugav teda hoida. Selle PETG’ga ei ole mul varem väga kvaliteediprobleeme olnud. Kui temperatuur paigas, seaded korras ja disain hea, siis peaks ta korralikult koormust taluma.

Veel üks asi mida koduses majapidamises 3D printeriga teha saab. Järgmisena ma tahaks teha Revell mudelivärvidele aluse. See projekt oleks arvatvasti sobilik ka esimeseks õpetuseks.

Head printimist

Maario


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.